Mis on õppemäng ning miks see on oluline?
Õppemäng on üks mängu liike, mis võimaldab ühendada koolieelse ea kaht tähtsat tegevusala -
õppimist ja mängu.
Kuna esimesse klassi minevatele lastele esitatakse järjest suuremaid nõudmisi, nõuab õpetus koolieelses lasteasutuses üha suuremat tähelepanu. Mängu kõikevõimaldavust lapse kasvatamisel ja arendamisel kinnitavad üksmeelselt nii psühholoogid kui ka pedagoogid.
Mänge saab liigitada kaheks: loovmänguks (vabamängud) ja reeglitega mänguks (valmismängud).
Loovmäng kujutab laste eneste omapärast loomingut, lapsed ise valivad endale mängu teema, rollid, mänguvahendid ning arendavad mängu sisu nõnda oma soovi järgi.
Loovmängudes arendavad lapsed ise mängu süžeed vastavalt oma teadmistele ja muljetele, huvidele ja fantaasiale, ning matkivad peamiselt täiskasvanute olustikulist, tööalast ja ühiskondlikku tegevust, inimeste sotsiaalseid suhteid. Täiskasvanu (kasvataja) võib loovmängu kaudselt juhtida, luues tingimusi, andes mänguvahendeid, rikastades laste muljeid ja teadmisi, viies läbi arutelu väljaspool mängu, kui ka mängu käigus (küsimused, nõuanded lastele, isiklik eeskuju jpm.). Kuid vanem ei tohiks loovmängu juhtida, kuna see võtab ära laste iseseisvust ja initsiatiivi.
Valmismäng on kindlaksmääratud sisu ja vajalike reeglitega. Teada on tegutsemise järjekord ja mängu eesmärgiks on arendada laste kehalisi võimeid (liikumismängud), vaimseid võimeid
(õppemängud), muusikalisi võimeid (muusikalised ja laulumängud) või lihtsalt laste
lõbustamiseks ja emotsioonide arendamiseks (lõbustus-, nalja-, ja ajaviitemängud) - see
liigitus on tinglik, kuna iga mäng mõjutab lapse isiksuse arengut tervikuna. Valmismängude
kasvatuslik tähtsus seisneb selles, et täites mängureegleid, õpib laps reguleerima oma käitumist, harjub tegutsema sihipäraselt, teadlikult, kindlate nõuete kohaselt, mitte ainult oma
soovide järgi (Vee 1979: 4-9).
Tähtis on, et mäng säilitaks mängulise iseloomu algusest lõpuni. Selleks on vaja
mängulist tegevust muuta keerukamaks, varieerida, et tegevused poleks lastele liiga lihtsad,
mis põhjustab passiivsust (Sarapuu 1973).
Mängu valikul tuleb vältida stiihilisust, juhuslikkust ja süsteemitust. Vaja lähtuda
programmist, mis on ette nähtud antud vanuserühmale, arvestades laste vanust ja arengutaset.
Mäng peab olema lastele jõukohane nii sisult kui reeglitelt. Kirjanduses avaldatud
õppemängudesse tuleb suhtuda loovalt ja neid vastavalt oma rühmale kohandada. Juba
tuttavaid mänge tuleb aeg-ajalt korrata, vahel muutmata kujul, vahel uue variandina. (Vee 1979: 63, 65, 69, 82-85).
Õppemängu käigus tuleb püstitada ülesanne, mis oleks eluline (nt. televisioon on osa meie
igapäeva elust ning sellel on lisaks väga suur mõjutav roll, juba seetõttu on oluline arutelda
selliste teemade üle, kas ja kui palju televisioon tervist rikub).
Samuti sellise ülesande, mis aitab arendada kriitilist mõtlemist, vaagida (nt. televisiooni) pluss- ja miinuskülgi. Elulähedus muudab ülesande ja seeläbi ka õppimise huvitavamaks ning arendab ühtlasi
argumenteerimisoskust, milleta ühiskonnaliige hästi toimida ei saa.
Lisaks on hea mäng, kus õpilased saavad end veidi liigutada, sest ülesannete üksluisuse korral pärsib õpilaste keskendumisvõime, liikumine ja huvitavad ülesanded aga tekitavad motivatsiooni ja
ärgitavad argumenteerima ning eluliste asjade üle arutlema. Mõistatus aitab aga arendada
loomingulist mõtlemist ja seostamisoskust, mis on samuti väga kasulikud ja vajalikud
oskused.
Õppemäng 5-6aastastele lastele:
Ülesanded on keerulisemate ülesannete ja rangemate nõudmistega. Kasutatakse ka
mitmesuguseid mänguasju, tarveesemeid ja pilte, millest enamik on süžeega.
Piltidega püütakse arendada laste tähelepanu, mälu ja mõtlemisoskust, kinnistada lugemis- ja
arvutamisoskust. Laialdaselt kasutatakse sõnalisi mänge.
Enne mängu peavad lapsed kindlalt omandama mängureeglid ja ülesande, mille täitmisel nõutakse lastelt täielikku iseseisvust.
Vastab vaid see laps, kellelt küsitakse, mitte ette ütleda. Kui tead, tõsta käsi, kuid vaiki, kuni
sind küsitakse. Need nõuded aitavad lapsi ette valmistada koolikorra täitmisele.
Mäng peab aitama kasvatada heatahtlikku suhtumist üksteisesse, soovi hästi ülesannet täita. Avalduvad lapse iseloomujooned, huvid ja arengutase. Mängu seletus peab olema lühike ja selge, äratama huvi mängu vastu. Vaid keeruliste mängude puhul on vaja näitlikkust. Lastele tuleb seletuses avada mängu peamine mõte, nii et see jätaks neile initsiatiivi võimaluse. Ei tasu lastel mängu
seletust korrata (Galinskaja, Kelder, Lootsar, Rohtla, 1972: 12, 13).
Õppemäng on üks mängu liike, mis võimaldab ühendada koolieelse ea kaht tähtsat tegevusala -
õppimist ja mängu.
Kuna esimesse klassi minevatele lastele esitatakse järjest suuremaid nõudmisi, nõuab õpetus koolieelses lasteasutuses üha suuremat tähelepanu. Mängu kõikevõimaldavust lapse kasvatamisel ja arendamisel kinnitavad üksmeelselt nii psühholoogid kui ka pedagoogid.
Mänge saab liigitada kaheks: loovmänguks (vabamängud) ja reeglitega mänguks (valmismängud).
Loovmäng kujutab laste eneste omapärast loomingut, lapsed ise valivad endale mängu teema, rollid, mänguvahendid ning arendavad mängu sisu nõnda oma soovi järgi.
Loovmängudes arendavad lapsed ise mängu süžeed vastavalt oma teadmistele ja muljetele, huvidele ja fantaasiale, ning matkivad peamiselt täiskasvanute olustikulist, tööalast ja ühiskondlikku tegevust, inimeste sotsiaalseid suhteid. Täiskasvanu (kasvataja) võib loovmängu kaudselt juhtida, luues tingimusi, andes mänguvahendeid, rikastades laste muljeid ja teadmisi, viies läbi arutelu väljaspool mängu, kui ka mängu käigus (küsimused, nõuanded lastele, isiklik eeskuju jpm.). Kuid vanem ei tohiks loovmängu juhtida, kuna see võtab ära laste iseseisvust ja initsiatiivi.
Valmismäng on kindlaksmääratud sisu ja vajalike reeglitega. Teada on tegutsemise järjekord ja mängu eesmärgiks on arendada laste kehalisi võimeid (liikumismängud), vaimseid võimeid
(õppemängud), muusikalisi võimeid (muusikalised ja laulumängud) või lihtsalt laste
lõbustamiseks ja emotsioonide arendamiseks (lõbustus-, nalja-, ja ajaviitemängud) - see
liigitus on tinglik, kuna iga mäng mõjutab lapse isiksuse arengut tervikuna. Valmismängude
kasvatuslik tähtsus seisneb selles, et täites mängureegleid, õpib laps reguleerima oma käitumist, harjub tegutsema sihipäraselt, teadlikult, kindlate nõuete kohaselt, mitte ainult oma
soovide järgi (Vee 1979: 4-9).
Tähtis on, et mäng säilitaks mängulise iseloomu algusest lõpuni. Selleks on vaja
mängulist tegevust muuta keerukamaks, varieerida, et tegevused poleks lastele liiga lihtsad,
mis põhjustab passiivsust (Sarapuu 1973).
Mängu valikul tuleb vältida stiihilisust, juhuslikkust ja süsteemitust. Vaja lähtuda
programmist, mis on ette nähtud antud vanuserühmale, arvestades laste vanust ja arengutaset.
Mäng peab olema lastele jõukohane nii sisult kui reeglitelt. Kirjanduses avaldatud
õppemängudesse tuleb suhtuda loovalt ja neid vastavalt oma rühmale kohandada. Juba
tuttavaid mänge tuleb aeg-ajalt korrata, vahel muutmata kujul, vahel uue variandina. (Vee 1979: 63, 65, 69, 82-85).
Õppemängu käigus tuleb püstitada ülesanne, mis oleks eluline (nt. televisioon on osa meie
igapäeva elust ning sellel on lisaks väga suur mõjutav roll, juba seetõttu on oluline arutelda
selliste teemade üle, kas ja kui palju televisioon tervist rikub).
Samuti sellise ülesande, mis aitab arendada kriitilist mõtlemist, vaagida (nt. televisiooni) pluss- ja miinuskülgi. Elulähedus muudab ülesande ja seeläbi ka õppimise huvitavamaks ning arendab ühtlasi
argumenteerimisoskust, milleta ühiskonnaliige hästi toimida ei saa.
Lisaks on hea mäng, kus õpilased saavad end veidi liigutada, sest ülesannete üksluisuse korral pärsib õpilaste keskendumisvõime, liikumine ja huvitavad ülesanded aga tekitavad motivatsiooni ja
ärgitavad argumenteerima ning eluliste asjade üle arutlema. Mõistatus aitab aga arendada
loomingulist mõtlemist ja seostamisoskust, mis on samuti väga kasulikud ja vajalikud
oskused.
Õppemäng 5-6aastastele lastele:
Ülesanded on keerulisemate ülesannete ja rangemate nõudmistega. Kasutatakse ka
mitmesuguseid mänguasju, tarveesemeid ja pilte, millest enamik on süžeega.
Piltidega püütakse arendada laste tähelepanu, mälu ja mõtlemisoskust, kinnistada lugemis- ja
arvutamisoskust. Laialdaselt kasutatakse sõnalisi mänge.
Enne mängu peavad lapsed kindlalt omandama mängureeglid ja ülesande, mille täitmisel nõutakse lastelt täielikku iseseisvust.
Vastab vaid see laps, kellelt küsitakse, mitte ette ütleda. Kui tead, tõsta käsi, kuid vaiki, kuni
sind küsitakse. Need nõuded aitavad lapsi ette valmistada koolikorra täitmisele.
Mäng peab aitama kasvatada heatahtlikku suhtumist üksteisesse, soovi hästi ülesannet täita. Avalduvad lapse iseloomujooned, huvid ja arengutase. Mängu seletus peab olema lühike ja selge, äratama huvi mängu vastu. Vaid keeruliste mängude puhul on vaja näitlikkust. Lastele tuleb seletuses avada mängu peamine mõte, nii et see jätaks neile initsiatiivi võimaluse. Ei tasu lastel mängu
seletust korrata (Galinskaja, Kelder, Lootsar, Rohtla, 1972: 12, 13).
Kasutatud kirjandus:
- Galinskaja, H.; Kelder, E.; Lootsaar. E; Rohtla, A. 1972. Õppemängud koolieelses eas. Tallinn: Kirjastus Valgus.
- Lehes, Inga 2015. Muukeelsete laste keelekasutuse ja selle toetamise jälgimine eestikeelses lasteaias mänguliste tegevuste käigus. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
- Lootsaar, E. 1970. Õppemängud koolieelsetele lasteasutustele. Tallinn: VÕT-i rotaprint.
- Mikomägi, Sandra 2017. Ühe lasteaia õpetajate arusaamad mängu kaudu õppimisest ning mängu kajastamine ja kajastumine tegevuskavades. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool.
- Ruuben, Jelena 2017. Mängulised ülesanded Kehra Gümnaasiumi eesti keele teise keelena tundides. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
- Sarapuu, H. 1973. Õppemängude osatähtsus lasteaias. Nõukogude õpetaja.
- Tuul, M. 2009. Üldõpetuslikud põhimõtted lasteaiatöös. Rmt. E. Kulderknup (Koost.). Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus. Tallinn: Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, 28‒32.
- Vee, E. 1979. Õppemängud lasteaia õppe- ja kasvatustöös. Tallinn: ENSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee TKB rotaprint.
Internetiallikad: - Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 (28.02.2018)
- DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 6-aastastele https://jmadisson.wordpress.com/2012/09/04/didaktilisi-harjutusi-ja-oppemange-6-aastastele/ (13.03.2018)